Pidin tõdema, et ilusa ja lisaks ka paraja triiksärgi leidmine, milles end hästi tunda, ei ole kaugeltki lihtne ülesanne. Ainus, mida ma toona enesele ette oleksin võinud heita, oli keskmisest pikem kasv: nimelt olen 179 cm pikk, see aga oligi juba piisav põhjus, et ideaalselt istuvate rõivaste leidmine oleks tõeline kunsttükk. Sama kehtis tegelikult ka enamike teiste riideesemete puhul: keskmisest pikema naisena oli soovitud meeldivat riideeset, mis oleks ka paras ja hästiistuv, pea võimatu leida ning ometi olid poed riideid täis. Mulle endale tundus (ja tundub siiani) suhteliselt elementaarne, et kui midagi osta, siis sellest jääb justkui väheks, kui riideese poes mannekeeni seljas ilus välja näeb, oluline oleks, et see ka päriselus hästi istuks ning paras oleks. Reaalsus kippus (kipub) olema aga teine.